Tehes esimest korda 10 aastat tagasi testi rasvhapete taseme kohta organismis, olin ma, pehmelt öeldes, tulemuse üle „šokeeritud“: tasakaalutus omega-6 kasuks. Seejuures sõin ma alati kala ja mereande! Ühesõnaga, seejärel hakkasin tarbima tasakaaluõli polüfenoolide ja kõrgekvaliteedilise omega-3-ga. Võtsin tõsiselt ette oma toitumise, unerežiimi ja füüsilise koormuse. Tulemused tulid juba esimesel aastal: — paranes naha ja küünte kvaliteet; — kaal normaliseerus (–25 kg); 💃 — vähenes magusaisu; — tekkis energia ja veel palju muud meeldivat. 😀 Eelmisel aastal lõpetasin mitmete asjaolude tõttu (vabandused ajapuuduse kohta jne) täielikult omega-3 tarvitamise ja…

Tundub, et omega-3 kasulikkusest on kuulnud kõik, eks ole? 😊 Kuid paljudel ei jõua käed kuidagi selleni, et hakata seda olulist toodet võtma. Seetõttu tahan teile meelde tuletada, et oma organismi eest hoolitsemine on enesearmastuse väljendus. ❤️ Eriti praegu, külmal aastaajal, kui viirused aktiveeruvad, ilm muutub ja päikesevalgust jääb vähemaks. Kõik see tõstab üldist stressi- ja väsimustaset ning organism reageerib põletikuliste protsesside tugevnemisega meie kehas. Las väikesed kasulikud harjumused aitavad teil ennast iga päev toetada. ❤️ Kas te teate, et kui meie organism vajab veidi rohkem hoolt, annab omega-3 just seda? ❤️ Nii…

Kaasaegne lähenemine toitumisele ei põhine iga kalori lugemisel, vaid toidu kvaliteedi mõistmisel ning selle mõjul täiskõhutundele ja energiale. Peamine tööriist siinkohal on „taldrikureegel“. Pool igast toidukorrast peaksid moodustama köögiviljad ja maitseroheline: need tagavad mahu ja kiudained, mis aeglustavad suhkrute imendumist. Veerand taldrikust kuulub kvaliteetsele valgule (liha, kala, munad, kaunviljad) — see on ehitusmaterjal ja peamine pikaajalise täiskõhutunde tegur. Ülejäänud veerand on liitsüsivesikud (tatar, pruun riis, täisteraleib), mis annavad stabiilset energiat ilma järskude veresuhkru kõikumisteta. Selline tasakaal aitab vältida „insuliini kiike“ ja soovi näksida magusat tund aega pärast söömist.

Küsimus sellest, kas kaalu langetamiseks tasuks vahele jätta hommikusöök või õhtusöök, on tänapäeva toitumisõpetuses üks enim arutatud teemasid. Pikka aega usuti, et hommikusöök on kohustuslik toidukord, mis "käivitab" ainevahetuse. Kaasaegsed uuringud aga näitavad, et kaalulangetuse puhul ei ole määravaks toidukorra aeg, vaid ööpäevane kogukaloraaž ja toidulaua üldine kvaliteet. Hommiku- või õhtusöögi vahelejätmine võib olla tõhus tööriist, kui see aitab hoida kaloridefitsiiti ilma liigse stressi ja piinava näljatundeta. Hommikusöögi vahelejätmist praktiseeritakse sageli vahelduva paastu raames (16/8 meetod). Paljudele on see mugav viis tarbitava energia hulka vähendada, kuna hommikune isu...